Habras ilu. Fragile beauty

Käokann
Lychnis flos-cuculi

No öelge siis ometi, et nad on armsad!



Hei, kus oled? Ma kuulen sind küll, aga ei näe.
Võta teatavaks, et mul on nälg!














Kiiremini, kiiremini! Nälg võtab silmanägemise!













Mis sa narrid mind?!
Hull peast, ma kukun ju alla!

Ühe saaga lõpp



Viimased suutäied on eriti isuäratavad, aga nende nimel tuleb end pesakasti turvaliste seinte vahelt välja upitada.
Ja siis ta läks, see esimene.

Head tuult sulle tiibadesse!

Läks ka järgmine ja veel järgmine.
Kuid pesakasti jäid peaaegu hüljatuna kaks kõige tillemat. Mis neist saab, seda ma ei tea. Kas on nii, et peres on kõik lapsed võrdselt armsad või jäetakse nõrgemad ilma hooleks?

Lisaks.
Kui esimesed linnupojad olid välja lennanud, tuli üks "beethoveni pikk paus" - pesakasti jäänud nõrgukesed magasid pea kaks tundi.
Praegu ilmusid nende ema-isa neid intensiivselt toitma.

P.S. Klikkige kindlasti pildid suureks, siis näete linnalinnu elu peenemaid nüansse! :-)

P.S.P.S.
Täna, 9. juuni hommikul ei olnud pesas ka neid viimaseid poegi
Vaikus.
Pesakasti põhjas oli üks tilluke äratallatud ja vakladele einelauaks saanud linnupojuke.
Seega oli mu tubli linnupaar andnud elu 6-le tillukesele linnupojale, kelledest ühele polnud sünd siiski eluks määratud.

Praegu keksivad ja tsäutsuvad linnupojad juba puudel ja maapinnal ja nende tegevusel hoiab pingsat mõrtsukapilku peal ilus noor isakass.

Kes keda?

Sööti jäänud lillepeenar



Raske liigeshaigus on kangutanud kõveraks tulivalusad liigesed inimesel, kelle kirg oli loodus ja kelle elu ainsaks põllumaaks olid üürimaja kaks peenart ja tubane potipõllundus. Need kaks peenart olid tema jaoks kui aianduskooli katsepeenrad, kus ta üritas kasvatada maeitea mitut eri liiki taimi.
Sellel aastal aga vaatab ta vaid hinge valutades läbi akna, kuidas püsililli ja muid taimi hakkab lämmatama haljas umbrohi...
Se la vie!

Kes keda, 4?




Praegu käib usin poegade toitmine.
Vahel on linnuema ja -isa lausa järjekorras oma nokatäie putukate ja tõukudega poegade lõpmata näljakisa vaigistamas.

Usaldus



Usaldus on rajatud kogemusele. Pimesi usaldamine viib tavaliselt katastroofini.
See ja veel hulk teisi parte rabas on valmis inimestega leivatüki nimel suhtlema. Nad usaldavad inimest, kuid teatud piirini.
Vaadake tema külg ees lähenemist ja valvsat pilku! Ohu mittemärkamine või vale reaktsioonikiirus oleks saatuslik viga.
Neid vigu aga tuleb ikka ette. Sellest annavad tunnistust värviliste sulgede hunnikud rabavõsas.

Ja algamas on uus päev!


Imeline valgete ööde aeg on saabunud.
Esimene kaader tehtud täna k.03.15
(vööndiaeg oleks küll 04.15)
Alati on lootust, et uus päev on parem kui eelnev. On lootust, et kurbus asendub rõõmuga, et valu asendub rahuga, et umbtee lõpus avaneb uks avatud maailma.

Koprapuu aasta hiljem

Pääsküla rabas kukub täna kägu




Küllap linnuvaatlejad teavad, millal ta täpselt sinna saabus ja ka seda, millisesse pesasse ta oma muna poetas.
Minu rõõmuks jääb vaid nautida uut motiivi tohutus linnulaulukooris ja tõdeda, et kägu kuulutab soojade ilmade saabumist.

Kes keda, 3?


See on järg minu 5. mai pildile oravast, kes käib samal pesakastil oma igapäevast tualetti tegemas ja samas üritab revideerida ka pesakasti sisu, mis aga ei õnnestu.

Olen köögiaknal passinud ja külmetanud tunde, päevi ja nädalaid, et pesakasti asukaid kaadrisse püüda.
Täna tasusid nad mulle mu vaeva.

Jälgides erinevate huvide ja ellusuhtumiste kõrvutieksisteerimise võimalust (inimene - orav - lind - putukas) selgub, et selline elu on võimalik, kuid samas on õhus tunda pidevat pinget. Vähimgi ettevaatamatus, kergemeelsus või vastase jõu mittearvestamine võib sellise kooseksisteerimse tasakaalu rikkuda ja tavaliselt on tagajärjeks doominoefekt, kus ühele kaotusele järgneb teine, siis kolmas jne.

Kes keda, 2 ?

Rasvatihased tegid pea kuu aega eeluuringuid oma "üürikorteri" sobivuse üle otsustamiseks.
Sobib!
Aeg vist sealtmaalt, et vaja oli hakata pesavooderduseks materjali kokku tassima, mida nad nüüd kahekesi usinasti ka teevad.
Ma ei tea, millele nad küll loodavad, sest oravaemand käib iga päev nende valdusi üle vaatamas.
Isegi pesakasti avast üritab pead sisse pista, mis aga ei õnnestu.
Aga samas, eks metsas puuõõntes varitsevad ju samad ohud, aga kuidagi ikka ellu jäädakse.
Eks elame ja näeme!

Kes keda?
Looduslik iseregulatsioon

Pilverahu

Pilvelehvik

Päikesetõus 31. märtsil
Sunrise in March