esmaspäev, märts 26, 2007

Vanad asjad
Old things
(a cap for coffeepot)

Mul oli plaanis suurkoristuse käigus hulga asju hävitada.
Kätte sattus kohvikannusoojendaja aastast 1970, meie soolaleivapeo külaliste üks kingitus.
Puhtast lugupidamisest mälestuseseme vastu riputan selle, oma otstarbe kaotanud (poroloon seest lagunenud) eseme foto siia.
Kui paljudele erinevatele külalistele on ta omal ajal kohvi soojana hoidnud!

Sildid: , ,

reede, märts 23, 2007

Laastav madalseis

Viimasel ajal on ajaveebides märgata mingit üldist depressiooni. Kes sulgeb oma ajaveebi teistele lugemiseks, kes keelab kommenteerimise, kes kustutab oma sissekandeid, kes "paugutab uksi".

On see tingitud meie suurest valgusenäljast?
Või valest toidust?
Või valest vaimutoidust?

See idee on lühidalt:"tugev inimene peab oskama elada ilma inimestelt midagi saamata. ta peab ainult andma ja mitte saama.". Seda saadab pidev soov kustutada end kõigist foorumidest, kus osalen, ...

***
Ma olen selle riigi jaoks liigne. Mind ei ole siia vaja. Keegi ei oota minu teeneid. Eks ma siis lähe korraliku vasallina otsima senjööri, kellele oma teeneid pakkuda. Ja neid senjööre on ning sugugi mitte vähe.

Siin tuli vahepeal väga tore mõtteavaldus "ahaalt":

kui tahta põldu harida ja vaadata kas võssakasvanud maad või haritud ja viljakandvat - siis kumma variandi puhul on rohkem teha?

Ja sellele vastuseks kohe depressiivne:

Aga kui sa oled olukorras, kus sinu ees on hiiglaslik mets, mida pead kirvega maha lõikama ja juurima ning sa näed, et oma eluajal sa kündmiseni ei jõuagi, siis lased ju sellel metsal olla ja lähed kuhugi natuke mõistlikumat maad vaatama….

Selle mõtte kohta ütleks, et siis tulebki alustada üksikute puude langetamisega, pisukese põllulapi rajamisega "džunglis", nagu teevad pärismaalased vihmametsades.

Mina arvan, et kui me tahame mõelda ja tegutseda riigi tasemel, siis peame pürgima ametikohale, kus asjad on meie otsustada.
Kui me tahame aga tegutseda inimeste heaks meie ümber, siis pole selleks vaja minna teise riiki juba valmisloodud süteemis osalema.
Heategevus piirdub võibolla mõne jaoks tõesti ainult jõulukampaaniaga.
Teiste jaoks tähendab see aga aastatepikkust ennastohverdavat tööd, kus eesmärgiks pole tuntus ja tunnustatus, vaid rahuldus tänasest tööst. Näiteks Tiina Mägi ja paljud, kelle nime me ajaleheveergudel näinudki pole.

neljapäev, märts 22, 2007

Sildid:

teisipäev, märts 20, 2007

Minu jaoks pole seitsmes korruski midagi!
"Siit kukkudes murran ma äärmisel juhul vaid jalaluud", kelkis purupurjus majaühistu poisikesest esimees kui näitas oma pruudile kui julge ta on, kõlkudes üle III korruse rõduääre.
Purjus neiukese kiljatused kihutasid tagant hormoone...
Politsei number ei vastanud, päästeteenistuse number ei vastanud ...ja ta jäi tõesti seekord ellu.

Sildid: ,

laupäev, märts 17, 2007


Põrnitsedes nukralt halli kevadtaevast
/sissekanne kustutatud/


Sildid:

neljapäev, märts 01, 2007

Proovi, kuidas tahad!


Blogi sisselogimise muutmisega on asjad nii keeruliseks läinud, et ma vist ainult proovisissekandeid tegema jäängi. :-(
Senini pole mul õnnestunud selles blogikujunduses pealkirja joone peale sokutada, ehkki targemates blogides see nii on (vt. www.urbaanika.blogspot.com).
Samuti on keerulisemaks läinud Piccasa kaudu pildi saatmine.
Ja siis veel hulk võimalusi, millest ma midagi aru ei saa ja mida seetõttu kasutada ei oska.
Eile näiteks oli Tiiu oma blogi juhukülalistele sulgenud. Sisselogimine näitas, et ma pole kutsutud külaline. Tegelikult hea variant blogijal aja maha võtmiseks. Jälle ma ei oska!
Nüüd on blogitrii maas ja ma leian tee tuttavatesse blogidesse vaid teatud blogide blogrolli kaudu. Hea seegi!

Nii ma siis susserdan ja vusserdan oma primitiivsete blogide kallal ja otsin lahendusi 100 korda kauem kui mu 4,5 aastane lapselaps, kes lihtsalt klõbistab nuppe ja vaatab, mis välja tuleb.
Ja tuleb! Mänge õpetab mulle ja vanaisalegi!
Aga üldiselt...käib nii kah!

Sildid: