Raskused, mis murravadÜhe ja sama raskuse all võib üks maani painduda, teine aga murdub. Raskus ise võib aga väliselt paista isegi ilus.
Kas me mõistame koormat, mille all meie lähedane on murdumas?
Kas me peame koormate all maani rõhutud inimest kangelaseks või peame kangelaseks inimest, kes ei paindu, vaid murdub? Või kas üldse raskused on need, mis meist kangelased teevad?
Kas me märkame pakkuda tuge inimesele, kelle raskus tundub meile mitte märkimisväärne, kuid mille all inimene iga hetk on murdumas?
Sildid: abi, eluraskused, kannatuste märkamine, murdumine
posted by Ingrid at 14:26
3 Comments:
Ilusad pildid, Ingrid!
Kuidas Sina suhtud sellisesse väitese, et mis ei tapa, teeb tugevaks?
Mina küll vahel kahtlen selles. Samas raskused, mis on ületatavad, on meie elu igapäevane osa. Vahel on isegi hommikul voodist tõusmine raske. Toidukott käe otsas tassida raske.
Mure lähedaste ja ka enda tuleviku pärast - raske.
Märgata teise raskust- see ei peaks olema raske, aga ...(ei oska lauset lõpetada).
Kaunist advendiaega Sulle!
Helle
Arvan, et mure ja raskus, millega sa oled toime tulnud, teeb kindlasti tugevaks. Iseasi kui need raskused aina tulevad ja tulevad üksteise otsa ja taastumisaega pole.
Aga ometi elasid inimesed üle Siberi ja vangilaagrid ja mõned on hulga lähedasi matnud...
Saagi raskuse all murdumisohus viljapuid siiski toestatakse, aga inimestega on asi keerulisem.
elu käibki tõusude ja mõõnadega
ühel hetkel on nii palju jamasid korraga, et tundub et ei jaksa kanda teisel hetkel ei olegi nagu midagi
siis on hea lahe hingata
ja võrdlusvõimalus peab olema muidu ei oska seda lahedat aega hinnata;)
Postita kommentaar
<< Home