Milleks pean blogi ja keda loen/vaatan

Aastaid tagasi oli mul ülemaailmne kirjavahetus. Selline suhtlemisvorm oli siis väga moes.
Rääkisime üldistest asjadest, sest välismaale saadetavad kirjad loeti nõukaajal kõik läbi.
Vahepealsetel aastatel hõivasid mu aja ja energia õppimised, töö ja lastekasvatamine.
Internetisuhtluse avastasin koos arvutite tulekuga.
See oli karm värk, sellest sai sõltuvus.
Kommentaariumid, foorumid, leidmised ja kaotamised.

Kuna ma arvutiõpetust saanud pole, kodulehte või foorumit teha ei oska, siis oli blogger.comi võimalus lihtsaim viis midagi oma äranägemise järgi teha.
Avanes võimalus oma mõtteid välja öelda omal viisil. Ja soovi korral esitada oma arvamus nii, et sellele ei saanud ei takka kiita, ega maha laita, see oli sissekanne ilma kommenteerimisvõimaluseta.
Et mul pole annet pikkadeks sisukateks sõnavõttudeks ja keerulisteks aruteludeks (kommentaarides olen kahjuks liigagi paljusõnaline), siis olen oma mõtted esitanud enamasti maksimaalselt kontsentreerituna ja suure osa minu sõnumist olen paigutanud piltidesse.
Minu blog ei ole fotoblog. Fotod minu sissekannete juures pole juhuslikud (üksikud erandid välja arvatud), vaid pealkirja ja pildiga edasi antud mõte, sõnum, hetkel valitsev meeleolu, ühiskonna valupunktide ja probleemide tõstatamine, minu ja teiste elu.
Mul on peale üldblogi ka mõned kindla teemaga blogid, mida loevad need, keda just vastav teema huvitab.
Milliseid blogisid loen ja vaatan?
Esiteks ei oska ma selles blogikujunduses blogrolli peale panna, teiseks ei oska ma teha hüperlinki ja nii olen ma üldiselt vältinud kedagi esile toomast või kellelegi viitamast.
Loen aga loomulikult blogisid, kus autori mõttelaad on pisutki sarnane minu omaga ja neid, kes ei rutta esimesel võimalusel netikaklustesse, loen mõtteid ja kommentaariarutlusi elust, minule mõistetavatest ja vastuvõetavatest probleemidest, ühiskonnast. Kommentaarides olen sõna võtnud, aga püüan end kõvasti tagasi hoida, sest päris ilmselgelt jääb mul puudu suhtlemisoskusest.
Poolitikat, roppust ja usuvastaseid autoreid ei loe.
Vaatan erinevaid fotoblogisid, otsides neist autori emotsiooni pildistamise hetkel ja nettiriputamise hetkel. Ei esitata vaatajale ju suvalisi pilte, vaid alati tehakse mingi valik, pildieelistus.



P.S. Pilt on tehtud Tallinna Loomaias

Palun abi arvutiasjus! Please!

Tahtsin lisada oma blogile RSS feedi, kuid keerasin asja hoopis tuksi.
Kusagilt oli mul õnnestunud ära märkida "Add Live Bookmark" ja ainult seda ma oma RSS feedis nüüd vaid näengi. :-(
Samuti nägin kellegi blogis, et RSS feed näitab ära kõik postitused, minul olid enne näha aga vaid viimased.
Sellepärast paluksingi kellegi abi, kellel töö- ja perekoormuse ja suvepalavuse kõrvalt oleks jaksu ja pisutki tahtmist mind selles küsimuses paari sõnaga juhendada.


Pildil: Ümarlehine kellukas, Campanula rotundifolia

Blogide arhiiv

Blogide üks negatiivne omadus on see, et nii lugejal kui omanikul puudub ülevaade arhiivis olevatest materjalidest.
Või siiski, oskajamad on teinud oma sildipilve, mille järgi võid pisut aimu saada, millest ta kirjutanud on, aga ka see jääb kuidagi nadiks.
Olen hakanud sirvima mõne huvitava blogi arhiive ja avastanud nii mõnegi väga haarava teema või eriti hea foto. Olen isegi mõnda kohta kommentaari lisanud. Kui aga blogijal ei tule märget mailiboksi, siis mu mõtteke sinna arhiivisügavikku jääbki.
Aga eks see blogimine ole ka üks ajastu nägu nähtus - hoolega tehtud ja ilmaruumi avarustesse haihtuv, üks ere hetkemõte , mille jõud kahaneb ajas olematuks.


Lisaks.
Avastasin enda jaoks RSS-i. Teistel oli see ammu teada. Seega on blogide arhiiv siiski ka teataval määral nähtav.