Tühi postkast

On inimesi, kellele kukub postkasti avades sülle hunnik korrespondentsi.
On aga postkaste, mille omanik visa järjekindlusega keerab võtit oma postakastiuksel, kuid eest leiab vaid tühjuse. Parimal juhul leiab sealt mõned värvilised reklaamid, ostmiskutsega loomulikult, ei enamat.
Mailiboks on ühel ummistunud sõprade ja äripartnerite kirjadest, teisel taas parimal juhul paksult spämmi. Asi seegi.
Millele ma nüüd siis mõtet juhin?
Aga sellele, et suur osa meie suhtlusest teiste inimestega on kandunud üle virtuaalmaailma ja tunnistagem ausalt, isegi virtuaalis kulub rohkem aega infole ja enesetäiendusele, miks ka mitte mängudele, mille tagajärjel soikuvad ka mitmed suhted virtuaalis.
Ja inimene avastab ühel päeval, et on jäänud üsna üksi oma hea tehnikaga ja lõpuks hakkabki "suhtlema" vaid tehnikaga: muusikavideod, filmid, arvutimängud, kirjandus.