esmaspäev, juuni 04, 2007

Ajakirjanikest


Nii nagu mõned kardavad ja põlgavad ja lõppkokkuvõttes isegi väldivad arste, nii hoidun mina ajakirjanikest.
Miks?
Ma ei teadnud varem midagi ajakirjanikest.
Lugesin ajalehti, kuulasin raadiot või vaatasin televiisorit ja ... uskusin kõike ja kõiki. Ma arvasin naiivselt, et ajakirjandik vahendab elu sealt, kuhu minu silm nägema ei ulatu.
Nüüd aga näen, et pea iga uudise taga on ajakirjaniku suhtumine või suhtumise kujundamine, sageli peaaegu et vägivaldne kujundamine. A la: "Mõtle nii nagu mina ütlen!"
Mõistan, et mingi suhtumine sündmustesse peabki ajakirjanikul olema, aga sageli kaasneb tõe avaldamise ja sellesse suhtumise väljendamisega asjaosaliste jalge alla trampimine, nende tunnetest ülesõitmine.


T.H Ilveselt (presidendilt) jäid kõlama mõned mõtted:

"Jaan Tõnisson on siin heaks eeskujuks. Tema mõistis seisusega kaasnevaid kohustusi: rääkida tõtt, vältida hüsteeriat, teenida avalikkust, mitte mõelda kasumile ega sensatsioonile."
"Siin lasubki seisuse kohustuse põhimõte: informeerida nii erapooletult kui võimalik, mis tegelikult toimus."
"Ja ärgu tulgu rääkima ajakirjandusest. Sellised, vaid kasumit noolivad trükised ei vääri seisuse
nimetust. Parimal juhul on nad vaba ajakirjanduse lumpenproletariaat."

Vilja Kiisler (ajakirjanik) teeb oma vastulauses ponnistusi asetada ajakirjanik kui oma ala kunstnik ühele pulgale ajakirjanikupabereid omava, kuid labasusteni laskuvate kõmuartiklite kirjutajatega. Ma ei oleks öelnud siin oma arvamust kui ma poleks lugenud Vilja artikleid, kus tegu pole mitte fakti, olukirjelduse või sügavalt filosoofilise mõtisklusega elu üle, vaid lihtsalt omaenese negatiivsete tunnete genereerimine delfi keskmise kommentaatori tasemel.

Viljakesele ütleksin , et nii nagu on suurepäraseid arste ja nende kõrval arste- sharlatane (s.h. igat sorti imearstid ja sensitiivid), nii on ka suurepäraste, mõtlevate ajakirjanike kõrval varesejalgu kokku kritseldavaid hõlptulu otsijaid "kah-ajakirjanikke". Ja nende nn. verejanuliste ajakirjanike hambusse sattumine on nii mõnelegi inimesele hukatuslikuks saanud.




Sildid: , ,

1 Comments:

Blogger m2rtsaar said...

nii ta vist on.

05 juuni, 2007 01:40  

Postita kommentaar

<< Home