Meie eraelu on ühiskondlik omand


Ürgühiskonnas eraelu probleem peaaegu puudus.
Sünniti, elati, paljuneti ja surdi kõigi silme all.
Kirjakunsti leiutamisega avanes kõrgema klassi indiviididel võimalus oma teenistuses pidada kirjaoskajat kroonikakirjutajat.
Ehk polnud kõik see tõde, mis kirja pandi, kuid paljusid ajaloolisi fakte nad igatahes sisaldasid.
Kirjaoskuse ja fotokunsti laia levikuga sai inimene juba ise koostada oma perekonna või suguvõsa kroonikat päevikute ja fotoalbumite näol.
Tol ajal aga peeti küll päevikuid ja kirjavahetusi, kuid kogu eraelu puudutav materjal peideti hoolikalt lukustatud sekrtäri, kappi või lukustatud laekasse.
Asi väljus aga kontrolli alt kui avastati trükitehnika. Iga ajalehe omanik oli huvitatud uudistest, mis aitaksid suurendada ajalehe läbimüüki. Sellest ajast, algul küll omanike loal, hiljem aga ajakirjanikest paparatšodena, hakati masstiraažis väljaantavas lehes avaldama ka loata pikantseid lugusid inimeste eraelust. Ma ei tea ajakirjanike aukoodeksit, kuid praegu paistab olevat parim ajakirjanik see, kelle paljastused müüvad.
Internetivõimalustega kukkusid needki müürid.

Lõpetasin äsja TV-st Explorerist filmi "What should you do?"vaatamise.
Kõigi muude probleemide seas räägiti ka postivarastest, kes postkasti sisust nuhivad inimeste eraelu ja sellega inimeste ja nende raha üle võimu saavad. Seal soovitati ka kõik prügikasti visatav ja isikuandmeid sisaldav materjal läbi paberipurustaja lasta.

Meie majas on lõppemas kallis kapitaalremont, mille käigus paigaldati ka majale rauduksed koos seina läbivate postkastidega.
Olin jahmunud, kui avastasin, et postkastivõtmeid, mis meile lahkelt kätte jagati, vajagi pole.
Kogu postkasti sisu, mille erinevad postikandjad me postkasti poetavad/suruvad/vaeva nähes topivad, võtame välja sellesama välise, ülestõstetava klapi kaudu.
Minu postkast on alumine, kuhu ulatub ka uudishimuliku lapse käsi.
Ühel hommikul puhkas ukse kõrval pingil elust räsitud ja ilmselgelt puudust kannatav kodutu, kes piidles himuralt postkastide suunas.
Ma ei mõista meie tänapäeva postikandesüsteemi, kuid olles kodune, käin päevas mitu korda oma postkasti sopsatanud uusi arveid, kutseid, ajakirju, katalooge või lehti välja võtmas.
Minu eraelu on aga kõigile kättesaadav.
Nii palju siis Eesti kodaniku turvalisusest.