Blogi pole ajakirjandus!

Ajaveebi võimalust oma mõtete väljendamiseks kasutavad ka päris tavalised inimesed, mitte ainult ajakirjanikud. Siin ei kehti kirjareeglid, kirjandusvormi tundmine, ajakirjaniku aukoodeks ega midagi. Kuid vähemalt Blogger. com palub punase lipukesega märkida blogid, kus on rikutud hea avaliku käitumise reegleid.
Kui ajaveeb on avalik, eriti kui seda on reklaamitud, et seda satuksid lugema paljud, siis on tähelepanu ajaveebis kirjutatule taotluslik.
Mõttetu jaanalinnumäng on seda nimetada oma isiklikuks päevikuks.
Avalikustamisega oled oma isiklikust päevikust teinud avaliku päeviku.
Isiklik päevik kirjutatakse ainult ja ainult lauasahtlisse.

Kui keegi mulle ei meeldi, siis ma ei loe, nii lihtne ongi. Kui jutt ei meeldi, siis ei õienda tühja, vaid lähen ära (tsitaat)

Teataval määral võib see võimalik olla, sest igal inimesel on teemasid või käitumis/väljendusviise, mis ei mahu tema taluvuse piiridesse.
Aga vahel loed ka mõnda blogi, mis ületab küll su taluvuse piiri, kuid mida käid ikka ja jälle lugemas, sest ta on nii vastikult hästi kirjutatud.
Samas, kui oled üldse blogimaailma sisenenud, tahaks ikka vahel mõnes palavas teemas ka sõna sekka öelda.
Blogijaid ju huvitab, et neid loetaks, nende mõtet edasi arendataks.
Aga mõnda ei huvita ka ja siis jäetakse kommenteerimisvõimalus ära.