Te ei karda ju ometi
hulkuvaid koeri!?
See pildike pidi tulema eelmise sissekandega ühte rivisse, kuid mul ei õnnestu kunagi üle viie pildi järjest panna. Selleks on ilmselt mingi tehniline nipp, mida ma ei oska.
See väike kutsa ei ole tegelikult ohtlik, ta on vaktsineeritud ja toidetud ja hoolitsetud, aga kuna perenaine ei suuda temaga sammu pidada, siis teeb kutsa oma metsajooksud ise.
Pealegi käiakse rabal jalutamas ka suukorvita ja vabalt jooksvate rotveilerite, kaukaaslaste, labradoride ja kõikvõimalike muude krantsidega, miks siis mitte ka see väike kutsa.
Mina armastan koeri!
Sellepärast ei võtagi ma endale praegu koera, keda pean rihma otsas jooksutama. Rahuldun võõraste koerte silitamise ja nendega "juttu" ajamisega. :-)
Muidu on Pääsküla raba aga tegelikult nagu looduspark: metskitsed, jänesed, rebased, siilid, koprad, vesirotid, kõikvõimalikud linnud ja...koerad.
Foto: Ingrid
Sildid: linnaloom, loomakaitse
1 Comments:
See koerapilt ja -jutt on nii liigutav, et pisar tuleb silma. Mina armastan ka koeri(oli meil üks 18 aastat), aga enam ei taha võtta. Mitmel põhjusel.
Kass on, aga temaga on lihtsam.
Postita kommentaar
<< Home