Töösse uppunudTuntud väljend töörügajate kohta, kuid alati ei tule seda võtta sõnasõnalt.
Siin pildil on aga kõik naturaalne: hõrgulõhnaline suhkrustunud mesi pikitud pikantsete mälestustega töörügajaist.
Ce la vie!
Foto: IngridVälguga tehtud pilt tuli lihtsalt kunstipärane, muidu oli mesi kollakashall. :-)
Sildid: meepotti uppunud mesilane, mesilased, naturaalne mesi, töönarkomaanid
posted by Ingrid at 09:17
11 Comments:
Kas see on ilus surm? Kas tööpostil surra on õilis?
Head uut aastat!
Ma arvan, et ilusam on surra jalapealt kui põdeda ja surra suurtes valudes, lämbudes ja lagunedes kuude viisi oma koduvoodis.
Ma arvan, et kui töö on seotud otseselt ohuga (tuletõrjujad, politseinikud, meedikutest päästjad, sõdurid, misjonärid jm.) siis on tööpostil surm õilis.
Selle töömesilase surmas oli midagi liigutavat ja ilusat.
Ingrid
Ma ei saa aru, miks Sa kirjutasid võõras blogis, st mitte minu ega sinu omas, et Sa mind enam ei tülita. Sa pole mind kunagi tülitanudki, otse vastupidi - olen alati rõõmus, kui Sa kommenteerid või sõna sekka ütled.
Ma ei oska arvata, mida ma valesti tegin, et Sinu pahameele osaliseks sain. Minust ei sõltu tõepoolest ei kodutute ega teiste elu. Hea, kui ma iseendaga nüüd ja edaspidi toime tulen.
Soovin Sulle sedasama (ilma tagamõtteta).
helle
Ma lihtsalt ei tahaks, et iga teisitimõtlemine oleks tõlgendatav süüdistusena.OK?
Me vist oleme mõlemad liiga õrnad ja otsime tagamõtet seal, kus seda pole. Mina küll ei tahaks Sinuga tülis olla!
Me ei ole tülis, Helle! :-)
Ma ei otsi tagamõtet, aga mulle meeldib vaielda ja see vaidlemine võib võtta tõsiseid pöördeid. Õrnemale tundub selline vaidlemine tõli või süüdistusena, tugevam täristab oma relvadega vastu.
Tegelikult on küsimus selles, et blogiruum ei sobi teravamateks vaidlusteks. Ollakse ikka kellegi territooriumil ja see keegi ei pea taluma oma blogis mingeid netikaklusi.
Vaidlemine jäägu siiski foorumite ja kommentaariumite pärusmaaks, kus keegi asjaoslistest ei saa öelda, et võitlus (sageli inetuseni ulatuv netivõitlus) toimub tema territooriumil.
Ma ei käi kunagi foorumites vaidlemas ja kommentaare kirjutan haruharva, viimasel ajal üldse mitte( ma mõtlen näiteks delfis). Ma jään lausa haigeks, kui loen neid õudusi ja lollusi, mis seal kirjutatakse.
Blogis meeldib mulle küll kommentaare lugeda, ka teiste blogides. Kirjutan siiski ettevaatlikult, sest ma ei tea alati, kas seda üheselt mõistetakse ja kas mul üldse on midagi asjalikku ütelda.
Kui sa inimesega räägid silmast silma, siis mängib kõik kaasa - nii hääletoon kui näoilme. Siin aga ei tea midagi arvata...
Kuhu kadunud oled?
On Sinuga ikka kõik korras?
Kõik on OK, Joanamari. Lihtsalt väike blogipuhkus.:-)
Proov
Postita kommentaar
<< Home