Avaliku elu tegelane ja tema eraelu

See küsimus on olnud päevakorral alates demokraatia mõiste tekkimisest ühiskonnas.
Varem, ainuvõimu ja totalitaarühiskonna tingimustes ei tohtinud sa isegi mõelda, et ülik peab käituma nagu tavainimene, et talle kehtivad samad moraali-, etiika- ja ideoloogianormid, et ta peab oma käitumise ja kuritegude eest vastutama.
Eks see reegel kehtib suures osas tänapäevalgi:" Mis Jupiterile lubatud, pole härjale lubatud."

See on võim, mis lubab teatud osal inimestest käituda vastupidiselt ühiskonnas valitsevatele õigus- ja õiglusnormidele.
Teine kõikelubav vahend on raha.
Kui aga need kaks võimalust koos eksisteerivad, siis tekibki olukord, kus seadused tehakse teadlikult vaid lihtrahva, pööbli jaoks ja kus iga seadust saab tõlgendada subjektiivselt, vastavalt tugevama huvidele.

Kes on siis see avaliku elu tegelane, kellelt me ootame kõrgemat moorali, kõrgemat eetikat, isegi esteetikat? Ja miks me neilt ootame, aga iseendile eksimusi lubame?
Ajakirjanik? Arst? Jurist? Linnapea? Minister? Poliitik? Politseinik? Õpetaja?
Või bussijuht, müüja, näitleja (ka muusik)?
Millised on need omadused või nõuded, mida enda esindajale riigis esitame?

Kas nimetatud (ja nimetamata) elukutsete esindajad peaksid:
olema kristalselt ausad nii eraelus kui teenistuses
olema karsklased, mõõdukad alkoholitarbijad
olema hea füüsilise ja vaimse(!) tervisega
olema laitmatus abielus ja soovitavalt 3+ lapsega peres
olema isloomult tasakaalukad ja mõistvad suhtlejad
olema veendnud materialistid ja usuvastased või on vabadus olla ka veendunud usklik

Või tohib avaliku elu esindaja oma eraelus olla:
manipulaator
kasuahne
joodik ja roolijoodik
füüsiliselt kidur ja vaimselt ebastabiilne(F0,...)
liiderlik
mitmekordselt abielus või hoopis abielulepinguta
suhtluses inimestega autoritaarne ja agressiivne
füüsiliselt vägivaldne

Igapäevaelus toimib tegelikult viimane, kõikelubatavuse variant.
Olen ma piiratud silmaringiga ja kitsarinnaline, et mulle see ei meeldi?
Ilmselt siis olen, aga ma jään oma arvamuse juurde: ma tahan, et seadused oleksid objektiivselt tõlgendatavad ja et kõik oleksid seaduste ees võrdsed. Ja seda eeldaksin, et inimene, kes on võtnud endale vastustuse riigi ja rahva asja ajada, peab olema keskmisest inimesest laitmatum eraelus.

Foto: Priit