1952-1955

Pühavaimu tänaval, mille nimi vene valitsuse ajal muudeti vahepeal Säde (Iskra!) tänavaks, oli kool nimetusega Tallinna 13. Mittetäielik algkool (4-klassiline kool). Mis selles majas enne sõda oli, seda ma ei tea.
1952. aastal, kui ma kooliteed alutasin, oli see veel tütarlaste kool. Poisslaste kool oli minu teada Kloostri tänaval.
I klassi aknad olid all vasakult esimesed, tillukese vetsuakna kõrval. Klassis olid pingid klappsahtlite ja tindipotiga, mis asus kahe pliiatsite süvendi vahel.
I klassis teisel poolaastal hakati meile õpetama vene keelt: PAUK, AIST jne.
Klassi tagaseinas oli raamatukapp lasteraamatutega. Tundide vaheajad kasutasin ma raamatute lugemiseks. Suurel vaheajal lugesin läbi paar raamatut, kolmandat õpetaja enam ei andnud, ütles, et pean puhkama.
II klassi aknad olid vaatega hoovi. Hoov oli ümbritsetud pommitusjärgseist varemeist. Nii tunni ajal kui vahetundidel jälgisime aknast, kuidas veoauto neid varemeid jämeda trossiga maha tõmbas. Soojade ilmadega saime vahetunni ajal hoovis mängida. Seda aega kasutasime ka varemetes kolamiseks.
III klassis kaotati ära tütarlaste ja poiste koolid ja meie klassist sai segaklass.
1955. aastal algkool selles majas suleti. Lapsed saadeti rajoonijärgsetesse koolidesse.
Sama aasta sügisest, uues koolis tuli poole aasta pealt seadus, et poisid ja tüdrukud peavad olema pinginaabriteks ja vastavalt sellele seadusele meid siis ka "paaridesse" pandi. See seadus aga kehtis millegipärast lühikest aega.
Praegu tegutseb selles Pühavaimu tänava koolihoones EELK Usuteaduse Instituut.
2006. aastal ehitati koolihoovi varemete asemel mingi maja, mille stiil ei vasta küll vanalinna arhitektuurile, kuid päris vastuvõetamatu ka ei tundu olevat. Seda on näha Saia kangi all oleva välikohviku lõpus müüri tagant ja Apteegi tänava poolt (pildil küll veel ehituskonteineritest varjatuna).

Fotod: Ingrid