See põlatud vene keel&
ajakirjanikud-
telereporterid
Eilne "Suvereporter" Kanal 2-s.
Uudis: kanakull ajas kaupluses oma lõunasööki (tuvi) taga.
Uudistemaiad telereporterid usutlevad vene rahvusest müüjannat, et kuidas ja kas ja mis?
Müüjatar rääkis sündmusest emotsionaalselt ja rahuldavas eesti keeles , nagu teeninduses töötajailt seadusega nõutakse.
"Ta (kanakull) oli šokis ja lendas igal pool ja nii palju oli...perja...?...(vaatab küsivalt reporterile otsa)
Vaikus...
Perja...?...
Vaikus...
Piinlikult pikk vaikus...
Müüjatar tõuseb oma kassa tagant ja läheb kelleltki kolleegilt küsima.
Tagasi tulles ohkab kergendatult:" Palju sulgi!"
Telereporter ohkab ka kergendatult:
"Ah-jaa! Sulgi!!"
Et milliseid keeli me siis oma kodumaal osata võiksime/peaksime/suvatseksime?
Prantsuse?
Jaapani?
Soome?
Foto: Ingrid
Sildid: ajakirjanike keeleoskus, kaasmaalased, keeleõpetus, vene keel
posted by Ingrid at 08:47
6 Comments:
No juhtus, et antud reporter ei osanud vene keelt ? Või siis - oskas, aga ei tulnud sõna meelde ? Endalgi juhtunud, et ei suuda, näed, võõrkeelset sõna kuidagi maakeelde panna... Kogu aeg on nagu keele peal, aga ei tule...
Igal inimesel juhtub:
"Ta on mul juba keele peal, aga ma ei saa teda kuidagi välja öelda...
Aga ma TEAN seda sõna!!!"
Tuttav tekst.
Antud juhul oli tegemist teletiimiga, kellest ilmselt kõigil "oli sõna keelel".
Tegemist polnud ju eakate inimestega või 3-klassi-külakooli-öövahiga, vaid avaliku elu tegelastega,ajakirjanikega, kellelt me ootame vilgast mõtlemist ja kes ei jää maigutama, kui oleks sobilik rääkida.
Aga see sissekanne oli rohkem repliigi korras. Eks igaüks tea ise, kuidas oma ametis tubli olla. :-)
Krt, ma ei ole ka eakas, ega 3-klassi-külakooli, eksole... Ikka juhtub, et sõnad meelde ei tule :P Samas, tõepoolest, kuidagimoodi oleks võinud reageerida, isegi kui sõna meelen pole...
ka mina pole eakas üldises mõistes, ja olen omal ajal vene keelt õppinud söögi alla ja söögi peale ja venekeelses keskkonnas elanud ja venekeelde inglise keelt tõlkinud ja edukalt
kui äkki minu käest midagi küsida, siis ei tea ma vahel ka oma pere nime
tükin kasutama neiupõlve nime, millest lahti sain juba 23 aasta eest
nägin ise ka seda saatelõiku
oli ikka naljakas küll
aga meil kõigil juhtub ka edukatel, tarkadel jne
Joanamari
Muidugi tuleb sellist mälulünka kõigil ette, kuid tegemist oli meeskonnatööga, mitte ühe inimesega.
Reporteritöö aga ongi rääkmine, küsimine, suunamine.Kui ei tule ühel meelde, siis teab teine või kolmas.
kuhu kadus 13nda augusti kaunis sisukas ja kenade piltidega blogg
Postita kommentaar
<< Home