Lapsed ilma lilledetaMaare muretses laste pärast, kes kogunevad lilledega oma pilgeni pinget täis vanemate õhutusel n.ö. rindejoonele (www.heitih.blogspot.com).
Ma arvan, et muretsemiseks pole põhjust rohkem kui oli meie lastel 1944. aastal.
Vahe on selles, et tänased lapsed saavad oma meelsust avaldada, sellel kaugel aastal ajaloos aga mitte.
Kogu see tekkinud olukord oli mõnes mõttes vältimatu.
Kes on kordki elus kogenud raevu, see mõistab, et kaine mõistusega vihkamist ja raevu ei taltsuta, raevuhoog vajab mingisugustki võimalust maandamiseks. Nüüd on see vabastav märatsemishoog läbitud. Kainenedes mõistab iga vähegi mõistust omav inimene oma tegude ebardlikkust ja kahetseb ja häbeneb.
Kellel aga mõistust pole, sellele ei saa seda ka parima integratsiooniprogrammiga pähe panna.
Geenid? Ilmselt geenid.
8. mai üritajatele ütleks aga, et praegu pole sobiv hetk.
See oleks nagu pakuksid sa vihast pöörasele inimesele lepituseks käe ja kutsuksid rahustuseks malet mängima. Reaktsioon võib olla paradoksaalne.
Pildil on muusikakeskooli lapsed, kes kõnelevad keeles, mida mõistavad kõik rahvused - see on muusikakeel.
Lisaks.
Eile kustutasin sissekande, sest arvasin, et mõtlesin ja ütlesin valesti.
Tänase, teise öö sündmuste põhjal aga ütlen, et kõik see oli tuha all hõõguv pinge, mis pidi avalikuks saama.
Uudistest oli kuulda, kuidas üks inimene ütles, et mida te teete, see on ju laps!
Seega võeti laps kilbiks.
Veel mõtteid.
Mitte Vene valitsus ei oleks pidanud saatma noodi, vaid Eesti valitsus oleks pidanud saatma noodi Venemaale arupärimisega, miks vene kodanikud ja nende lapsed marodööritsevad ja karjuvad valitsusevastaseid loosungeid riigis, mis on pakkunud neile kodu ja leivateenistuse.
Mitte Vene valitsus ei pea ähvardama diplomaatiliste suhete katkestamisega, vaid seda peaks otsustavalt tegema Eesti valitsus.
Mitte Edgar ei pidanud koogutama vene valitsuse ees oma vabandustega, vaid Vene valitsus oleks pidanud vabandama oma kodanike märatsemise pärast.
Kokkuvõtteks.
Mul on kahju, et paljud tublid ja Eesti riigile lojaalsed venelased saavad endale nende sündmuste tõttu hinge pikaajaliselt toimiva vihamürgi annuse.
Mina ei arva, et see märatsev jõuk astus välja eesti valitsuse vastu. See oli kolonistide püüd mistahes viisil oma positsioone kinnitada. Parim etendus oli Lebedevi , vägivalla ühe põhilise niiditõmbaja vennastumine marodööritsevate noorukitega.
Sildid: integratsioon, lapsed viiuliga, muusikakeskkool, märtsipommitamine, pronksiöö järelkaja
posted by Ingrid at 14:52
2 Comments:
Kellel aga mõistust pole, sellele ei saa seda ka parima integratsiooniprogrammiga pähe panna.
Geenid? Ilmselt geenid.
Ja sellist juttu räägib inimene, kes end kristlaseks nimetab. :-( Halasus, andestus - ilmselt vaid sõnakõlksud sobival hetkel suhuvõtmiseks. Kui aga keegi ei meeldi, siis ilmselt on viga geenides. Kuidas halbadest geenidest lahti saada? Ilmselt on selliste "kristlaste" lahendus genotsiid.
8. mai üritajatele ütleks aga, et praegu pole sobiv hetk.
Kes, kui mitte meie? Millal, kui mitte praegu?
See oleks nagu pakuksid sa vihast pöörasele inimesele lepituseks käe ja kutsuksid rahustuseks malet mängima. Reaktsioon võib olla paradoksaalne.
Kas vihale tuleks siis vihaga vastata? Viha tekitab vaid viha ning lahendust ei tulegi. Kui pole proovitud ilma vihata, siis on ebaõige juba ette üritust luhtunuks kuulutada.
Mr.Costello!
Mõistan sinu materialistlikku vaenu kristluse suhtes, sest oled seda juba varem väljendanud.
Geenidest räägin mitte kristlasena, vaid arstina.Teatavat sorti afektiivsusilmingud,tunnete taltsutamisvõime puudumine, kus inimene ei suuda mõistusega oma tegusid kontrollida, on pärilikud.Praegusel hetkel aga mitme põlvkonna poolt kasvatusega paljundatud ja võimendatud.
Ma ei ole kusagil üles kutsunud vägivallale ja andestamatusele.
Ka nende raevunud inimeste märatsemisel linnas ei kutsunud ma üles vägivallale, vihale.
Aga me ei saa ju kunagi takistamatult lasta vägivallal valitseda. Seda tuleb tõkestada, olgu selleks või öö veetmine kinnipidamisruumis. Normaalne inimene mõistab rahunenuna, et käitus valesti.
Akendel põlevad küünlad ei rahusta neid märatsevaid jõuke, usu mind.
Märatsev inimene rahuneb teatud aja jooksul ja siis on võimalikud dialoogid, selgitused,
Enamik eestlasi istuvad kodudes või mujal ja ei lähe provokatsiooniga kaasa. Nii ka mina.
Ma pole poliitik, ma ei taha üldse poliitikaga tegeleda, sest see on minu meelest üks räpane asi.
Väga taunitav on aga armastusest nõretav tekst eestlase blogis, kus autor teeb eesti rahvuse venelasega võrreldes maatasa. Kuidas sellist käitumist nimetada?
Postita kommentaar
<< Home